Siin natuke infot puude ja põõsaste lõikamise kohta. Sel korral lõikamise põhitõed ja ilupõõsaste osa. Kindlasti läheb vaja!
Kirjutasin just meelega, et natuke infot, sest sellest teemast saab rääkida lõputult ja ka igal super-aednikul/koolitajal on omad võtted ja nipid. Suur osa praegusest infost ja kõik tabelid-pildid on pärit minu kõigi aegade lemmikuimast aiaraamatust – ´Puude ja põõsaste lõikamine´, autoriteks Sulev Järve ja Väino Eskla, kel mõlemal on aianduskogemust rohkem kui minul vanust! Niiet kui oled hädas oma puude-põõsaste hooldamisega, siis laenuta või osta see raamat ja kohe lähevad need tööd palju lihtsamaks!
Ma olen vähemalt kümme korda seda raamatut eest taha ja tagant ette läbi lugenud. Soovitan Sullegi!
Lõikamise aeg
Puude tervise jaoks on parim lõikuse aeg juunist augustini, sest siis on puudel-põõsastel piisavalt energiat, et tõrjuda haavadest sissetungivaid mädanikutekitajaid. Lisaks areneb sel ajal lõikokohti sulgev haavapuit kõige kiiremine. Sel ajal on hea teha mahukamat hoolduslõikust ja eemaldada jämedaid oksi. Kuid siis on aednikul üldjuhul kiire aeg ja ka lindudel veel pesitsusaeg.
Kõige mugavam on lõigata novembrist aprillini – hea näha ja muid töid vähem. Halb on see, et talvised lõikekohad jäävad kauaks avatuks, sest puhkeperioodil ei reageeri taim vigastustele kuigi kiiresti. Samuti on läbikülmunud oksad rabedad, murduvad liiga kergesti ning lõigates tekivad oksakraesse lõhed.
NB! Ilm peaks lõikamiseks olema soojem kui -10C!
Paljudel puuliikidel algab mahlajooks juba veebruaris ja neid on mõistlik lõigata suvel. Isegi novembris-detsembris lõigates võib nendest lõikekohtadest kevadel mahla hakata jooksma. Need puud on vahtrad, kased, viinapuud, pähklipuud, kirsi- ja ploomipuud. Üksikuid peeni oksi võib lõigata, sest see ei jõua tervet puud nõrgestada.
Kõige halvem aeg on lõigata pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni – taim tegeleb kasvamisega ja ei suuda hästi toime tulla haavad kinnikasvatamisega. Samas on see võimalus pidurdada liiga suureks kasvava viljapuu kasvu.
Lõikuse liigid ja tehnika
Kujunduslõikusega aidatakse noorte puittaimedel kasvada tugev ja terve võra. Väike lõige kahjustab puud vähem kui suur. Seetõttu on oluline alustada igasuguse puu kujundamisega juba noores eas. Esimese 20 aasta jooksul korralikult kujundatud võra vajab hiljem väga vähest korrigeerimist. Niiet kui oled just hiljuti noori puid istutanud, siis on hea neid kasulik igal aastal lõigata. Praegu tegemata lõikusega teed karuteene puule ja endale aastateks!
Hoolduslõikuse (seda tehakse puude ja põõsaste ülejäänud eluea jooksul) eesmärk on peamiselt võra puhastamine. Eemaldatakse haiged (peamiselt seenhaigused), murdunud, kuivanud, külmast või päikesest kahjustunud oksad, kaksiklatv ning hõõrduvad oksad. Seda võib teha kogu aasta vältel, kui selleks on tekkinud vajadus.
NB! Kuivanud oks lõika tagasi kuni elusa puiduni
Vormilõikus on taimedele mingi kunstliku kuju andmine ja regulaarselt lõigates selle säilitamine.
Noorenduslõikus võetakse ette siis, kui vananevat puud või põõsast ei taheta veel välja vahetada. Viljapuudel lõigatakse tugevalt tagasi vanemaid oksi. Põõsastel lõigatakse maha kas kõik oksad (lausnoorendus, 5-10 cm kõrguselt) või lõigates vanad oksad ära 2-5 aasta vältel.
NB! Pärast tugevat lõikust puid-põõsaid väetatakse ja multšitakse.
Kärpimine – võrse või oksa lühendamine, et sundida teda harunema. Kärpimisega saab muuta oksa kasvusuunda – viimane pung võu külgoks, mille kohalt kärpimislõige tehakse, peab asuma selapool, kuhu soovitakse oksa edasist kasvu suunata.
Harvendamine – oksa võrast väljalõikamine tüveni või külgharuni. Taime jaoks on harvendamise mõju kärpimisega võrreldes ühtlasem ja kasu suurem. Kärpimine mõjutab ainult lõikekoha lähiümbrust.
Pintseerimine – rohtse võrseotsa äranäpistamine, et pidurdada võrse kasvu ja soodustada puitumist. Seda on hea kasutada sügisel, et võrse oleks talvekindlam.
NB! Erineva tugevusega kärpimine mõjutab oksa edasist arengut erinevalt. Nii et kui su puud-põõsad näevad välja kui luuad – ehk allpool on pikk tühi oks ja otsas on tihe tuust, siis see tähendab, et oled kärpinud oksa otsast (vasakpoolne pilt) ja seda on liiga vähe, et tekiks mitu tugevat võrset pea kogu oksa ulatuses (keskmine pilt).
See juhtub apikaalse dominantsi tõttu – tipp-pungas toodetud kasvuained liiguvad juurtesse ja samal ajal pidurdavad oma teele jäävate külgpungade puhkemist. Kui tipp-pung ära näpistada või oksa kärpida, siis lõppeb nende hormoonide tootmine ja külgpungad hakkavad arenema.
Paari ülemise punga eemaldamine pidurdab oksa liiga jõulistkasvamist ja lisaks arenevad ülemistest külgpungadest mõned nõrgad võrsed.
Keskmise tugevusega (kolmandiku või poole võrra) kärpimine paneb arenema mitu tugevat võrset.
Ülemäära tugeva kärpimise tagajärjel kasvab aastakasvu allosas olevast pungast vaid üks tugev harunemata võrse.
Paari ülemise punga eemaldamine pidurdab oksa liiga jõulistkasvamist ja lisaks arenevad ülemistest külgpungadest mõned nõrgad võrsed.
Keskmise tugevusega (kolmandiku või poole võrra) kärpimine paneb arenema mitu tugevat võrset.
Ülemäära tugeva kärpimise tagajärjel kasvab aastakasvu allosas olevast pungast vaid üks tugev harunemata võrse.
Ilupõõsaste lõikamise aeg on seotud õitsemise ajaga
Varakevadel (märtsis-aprillis) lõigatakse neid põõsaid, kes õitsevad suvel-sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud ehk siis sama aasta võrsetele ning kevadine harvendamne või kärpimine soodustab noorte, rikkalikult õitsevate võrsete arenemist. Heaks näiteks on siin hortensiad.
Suvel, kohe pärast õitsemist, lõigatakse tagasi põõsaid, kelle õied puhkevad kevadel eelmisel aastal moodustunud õiepungadest. Sügiseks arenevad taimedele tugevad oksad uute õiepungadega. Lõikusega ei tohi hilineda, sest muidu ei jõua võrsed puituda ja külmuvad. Siin on heaks näiteks ebajasmiinid.
