No kuidas see juunikuu juba kätte on jõudnud!😍
Alles oli ju märts ja taevast sadas lörtsi ning esimesed taimekesed pistsid oma rohetavaid ninasid potimullast välja! Ja nüü saab juba saaki, sirelid õitsevad ja õhtud on nii imeliselt pikad! Aed lokkab ja lõhnab! 🌸
Hooldustööd iluaias
Kui ööd on juba soojad, vii toalilled (v.a õrnad troopikataimed) välja suvitama.
Pärast õitsemist lõika vanu oksi välja forsüütial, tuhkurenelal, nipponi enelal, värdenelal, ebajasmiinil, jaapani ebaküdoonial, Thunbergi kukerpuul, kuldsõstral jt kevadel ja varasuvel õitsenud ilupõõsastel.
Püga lehtpõõsahekke. Tee seda suve jooksul 2–4 korda. Või siis tee oma elu lihtsamaks ja lase hekkidel kasvada vabakujulisena! Eriti soovitan teha seda nende põõsastega, kes lõigates kaotavad enamuse oma õitest. Näiteks sirelid. Las nad õitsevad kõigi rõõmuks!
Murra rododelt pärast õitsemist õisikud ära, et nad ei kulutaks asjatult jõudu seemnete kasvatamises. Seda tehes ära vigasta noori pungi.
Näpista mägi- ja hariliku männi värsked kasvud lühemaks, et võra muutuks tihedamaks. Tee seda siis, kui võrse on kasvu lõpetanud, aga okkad pole veel laiali löönud. Murra ära pool kuni kaks kolmandikku.
Tulpidel ja nartsissidel näpista ära kuivanud õied, sest seemnekuparde kasvatamine kurnab sibulat. Õievart ja lehti hoia aga kolletumiseni, et toitained jõuaksid minna sibulasse. Kui need kolletuvad lehed silma häirivad, siis on hea nende ümber istutada suuremaid püsililli, mis oma lehtedega kõik selle ära varjavad. Või siis üles tähendada need kohad näiteks tokiga ja juulis sibulad välja kaevata ning septembris-oktoobris suuremate taimede varju istutada.
Toesta aegsasti pojenge, daaliaid, gladioole jm kõrgekasvulisi püsililli, enne kui nad jõuavad lamanduda.
Jälgi taimede noori võrseid, et võimalikult ruttu avastada lehetäid ja need hävitada. Hea on nad lihtsalt veega maha pesta või siis pritsida rohelise seebi või Fairy 10% lahusega. Sest lehetäid tulid meile sel aastal kohale juba mais!
Aediiriseid paljunda õitsemise ajal, sest siis näed õievärvi ja saad endale juurde kõige meelepärasemaid õitsejaid.
Väeta oma kauneid lilleampleid, kui istutades neile pikatoimelist väetist ei pannud. Nad on väga tänulikud ja õitsevad lopsakalt!
Hooldustööd tarbeaias
Kuival ajal kasta külve ja istutusi. Kastmisest on kasu vaid siis, kui väikese juurekavaga taimede pinnas saab märjaks vähemalt 10 cm sügavuselt ja sügavamate juurdega taimede (näiteks tomat) pinnas vähemalt 20 cm sügavuselt. Ühe ruutmeetri 10 cm sügavuselt niisutamiseks kulub 10 liitrit vett. Ja kui juba kastmisest rääkimiseks läks, siis hea on kasta hommikul ja kui võimalik, siis nii, et lehed-varred jääksid kuivaks. Seda ei saa teha porgandi või salatitega aga kurgi ja tomatiga küll.
Pista salati sisse või peale ristiku nutte, kuuma vee alt läbi lastud nõgeselehti, suurt mungalille, võililli, vesiheina, naistenõgese lehti ja õisi, piparmünti, melissi, kortslehte, kurgirohtu, saialille õisi ja noori lehti, metsmaasika ja viirpuu õisi.
Panemõnes anumas käima roheline kokteil ehk roheliste taimejäätmete (muruniide, seemneteta umbrohi, köögiviljapealsed jne) kääritis, mille lahusega kastmine ergutab mullas kasulike mikroorganismide tegevust ja annab taimedele toitaineid. Kui oled linnas ja sellist karmilt lõhnavat pütti naabritega heade suhete hoidmiseks pole hea oma aias hoida, siis tee samal põhimõttel 3-päevane leotis ehk väetisetee. See segu on leebe lõhnaga ja teeb oma töö suurepäraselt ära! Mõlemaid vedelikke on hea lahjendada 1:10’le ehk 1 osa kääritist või väetiseteed ja 10 osa vett.
Hoia tuhaämber käepärast, et peletada tuhaga maakirpe redise-, kapsa-, kaalika- jt ristõieliste peenrast. Tuhka võib kasutada ka marjapõõsastelt ja ilutaimedelt (näiteks floksidelt) jahukaste peletamiseks.
Kui öökülmad enam ei kimbuta, istuta avamaale ettekasvatatud külmaõrnad köögiviljad: kurgid, tali- ja suvikõrvitsad, aedoad, arbuusid, melonid ja suhkrumais.
Toesta herneid ja kõrgeks kasvavaid aedube ning lattube – pane neile kepid või tõmba vaiade vahele nöörid.
Juuni keskel külva säilitusporgand, sest tõusmete tärkamise ajaks on porgandikärbes lendluse ja munemise lõpetanud. Enam pole ohtu, et porgandid lähevad „ussitama”.
Korja talviste taimeteede jaoks noori mustsõstra- ja vaarikalehti, vaarika õisi, kaselehti (enne jaanipäeva), kibuvitsaõite kroonlehti, saialille ja sireliõisi.
Varu talveks noori kuusekasve, sest nendes on C-vitamiini üle kahe korra rohkem kui näiteks mustades sõstardes. Kasvud on parimad 3–5 cm pikkusena. Pane sügavkülma või kuivata.
Kaeva ümber kompostikast ning kasuta valminud kompostmulda pinnase parandamiseks ning taimede toitmiseks.
