KASTMISE KUNST

Peamised kastmisvead

Ei kasteta piisavalt – kastetakse väikese koguse veega ja muld jääb väga või osaliselt kuivaks. Muld peab ühtlaselt niiske olema.

 Kastetakse kõiki taimi ühe regulaarsusega – näiteks iga pühapäev. Ühele taimele võib see olla liiga tihti (näiteks kaktuselised) ja teisele liiga vähe. Enne kastmist on mõistlik näpp mulda torgata ja hinnata, kas muld on piisavalt kuiv ning on vaja kasta või ei ole. Teine võimalus on tõsta potti ja selle raskuse järgi aru saada – see võte vajab küll kogemust ja harjutamist aga juba mõne kastmiskorraga saab selgeks, kui raske on konkreetne taim/pott pärast korralikku kastmist ja kui kerge siis, kui muld on kuiv. Kasutada võib ka niiskusemõõtjat. Saadaval näiteks K-rautas, Depos, Horteses jne. Hind c 8-15 eur. Ma endale seda ostnud ei ole aga Hiiumaal linnaaednikuks õppides saime katsetada ja töötasid päris korrektselt.

 Ei tehta vahet suvisel ja talvisel kastmisel. Kevadel-suvel, kui taimedel on kasvuperiood, siis vajavad nad tunduvalt rohkem vett. Muidugi on siis ka valgust ja soojust rohkem ning niiskus aurustub ka selle tõttu kiiremini. Süsisel-talvel on taimedel puhkeperiood ja valgust-soojust on vähem. Siis tuleks ka vähem kasta.

 Eri tüüpi taimi kastetakse ühte moodi. On taimi, kellele on hea lasta muld täiesti läbi kuivada enne järgmist kastmist (kaktuselised, sukulendid (nt havisaba, portulak-turdleht)) ja on tami, kellele meeldib, et muld oleks enne uut kastmist ikka veel niiske ehk keda võiks kasta siis, kui pinnas on veel kergelt niiske ega pole läbi kuivanud (alokaatsia, tiigerlehik).

Kastetakse taime lehti/varsi. Kasta tuleb mullasubstraati, mitte taime. Võiks ju mõelda, et õues saavad kõik taimed vihmaga märjaks ja neil pole seal häda midagi aga õues kuivatab tuul lehed ära ja nii ei teki kergelt haiguseid-kahjureid. Lisaks on vihmavesi lehtedele palju sõbralikum, kui töödeldud ja lisaainetega kraanivesi.

Ei vaadata, mis veega kastetakse. Eriti oluline on see näiteks tiigerlehiku ja sõnajalaliste puhul, kel lähevad lehetipud ja servad kergelt pruuniks, sest neile ei meeldi kloor ja muud ühendid. Võimalusel kasta sulalume- või vihmaveega. Kui see ei ole võimalik, siis sobib ka kraanivesi. Enamus taimi saab hakkama.