Ploomi- ja kirsipuud on märgatavalt lühema elueaga kui õunapuud. See tähendab, et nad on ka haiguste ja kahjurite suhtes hellikumad ja vajavad rohkem tähelepanu. Ka lõikamisel tuleb olla tunduvalt täpsem ja õrnem.
Luuviljalisi on vaja pidevalt hooldada, sest noorendada (nagu on suhteliselt lihtne teha vanemate õunapuudega) on luuviljalisi suht võimatu. Neil on lihtsalt nii vähe uinuvaid pungasid, mis noorenduslõikuse puhul hakkaksid uusi võsusid ajama.
Lõikamiseks on parim aeg siis, kui luuviljaliste mahlavool ei ole suur ehk siis varakevadel (enne õunapuude lõikamist) või siis suvel peale jaanipäeva. Varakevadise lõikamise aega on keeruline ütleda, sest see on iga kevad erineval ajal. Märts on üldjuhul veel hea aeg.
Lõika varakevadel ära kuivanud, haiged, võras risti ja murdunud oksad. Kui võra on liiga tihedaks muutunud, siis harvenda ehk lõika ära vales suunas kasvavad kõrvalharud. Hea saagi saamisesks on mõistlik võra jätta tihedam kui õunapuudel.
Tee võimalikult väike lõige ehk siis oksaga risti. Ära jäta tüükaid ja kõik üle 1 cm jämedused lõikekohad pintselda haavamäärdega, et haigused sisse ei läheks. Pintseldada on mõistlik pärast iga lõiget. Mitte nii, et lõigud terve puu ära ja alles siis hakkad pintsedama. Tüütu on niimoodi aiakääre ja haavamääret pidevalt vahetada aga Su puud on väga tänulikud.
Suuremad lõiked, no kuskil alates 3 cm läbimõõdust, võiks jätta jaanipäevajärgsesse aega. Siis on mahlajooks palju aeglasem ja puu jõuab oma haavu paremini ravida. Et neid oksi oleks keset lehti kerge märgata, siis vali lõikamisele minevad oksad välja juba varakevadel ja seo neile näiteks mõni pael ümber. Nii on suvel kindel, et lõikad ikka selle õige oksa.
Soovitav on ploomi ja maguskirsipuid kasvatada põõsaspuudena talvise külmaohu tõttu. Luuviljaliste kohta ju öeldaksegi, et külm noorendab. Hapukirsipuud põõsaspuuna kasvatada ei ole aga mõistlik, sest tema alumised võraoksad on üldjuhul püstise suunaga ja tugeva kasvuga ning võivad hiljem kergesti lahti murduda. Hapukirsipuu võraoksad võiksid alata umbes 40 cm kõrguselt.
Ploomipuu puhul on lõikamine peamiselt harvendamine ehk lõika ära vähese viljakandvusega, kuivanud, murdunud ja ristuvad oksad. Lisaks kärbi kolmandiku kuni poole võrra tagasi üksikuid pikki oksi.
Hapukirsipuud on hea harunemisvõimega ja moodustavad korrapärase võra. Nende hooldamine piirdub peamiselt harvendamisega. Eemalda ristuvad, hõõrduvad, kuivanud, murdunud oksad. Kandeealise hapukirsipuu oksi ei kärbita, kasvupung on oksa tipus ja tagasilõikamisel need kuivaksid.
Maguskirsipuu on hõreda võraga ja noores eas on õiepungad pikkade aastakasvude alumises osas ehk viljad kasvavad üldjuhul nö oksa alguses mitte tipus. Lisaks armastab ta ka väga kõrgusesse kasvada ja seetõttu tuleb teda hoolikalt kärpida. Harvendada üldjuhul vaja ei ole. Vaid siis, kui on tekkinud võras risti olevaid, murdunud või kuivanud oksi.
