SUBSTRAAT – MAAKEELI MULD

/ Sisehaljastus / Kirjutas KaunisKadi

Aianduses, eriti toataimede puhul, on mulla asemel kasutusel mõiste substraat. See on toitekeskkond, kus taimed kasvavad.

Orgaanilised substraadid on näiteks rabaturvas, kookosmuld, kompostmuld ja mineraalmuld (see on see aias/peenramaal/põllul/ metsas jne olev keskkond, mida me mullaks kutsume).

Sünteetilised substraadid on näiteks kivivill, perliit, vermikuliit, mis on orgaanilist päritolu, kuid väga tugevalt ümbertöödeldud.

Toataimede kasvatamiseks mõeldud substraadid on tihti segu rabaturbast ja liivast ja kompostmullast ja savist, millele on lisatud mineraalväetiseid või humiinpreparaate ja osades segudes ka niisutusainet või dolomiidijahu.

Selle pika jutuga tahan ma öelda, et me ei kasvata toataimi mullas vaid substraadis, milles mineraalmuld võib olla üks komponent.

SUBSTRAAT POEST

Kõige kergem on taimele sobiv substraat osta. Kas siis universaalne toalillemuld või kui tahad taimele paremat pakkuda, siis võiks valida õige happesusega mulla.

Mõõdukalt happeline toamuld (pH 4,6-5,5) – toasõnajalad, diffenbahhia, draakonipuud, yucca, säntpoolia, tõlvpuu, bromeelialised, tõlvlehik ja näiteks flamingolill.

Nõrgalt happelist keskkond (pH 5,6-6,5) – toapalmid, kalla, rooshibisk, fuksia, asparid, nõelköis, vahalill, kummipuu, ratsuritäht ja pelargoon.

Erimullasegus ehk spetsiaalselt nendele taimedele mõeldud substraadis võiksid kindlasti kasvada orhideelised, kaktused/sukulendid ja happelist rodomulda vajavad asalea ja gardeenia.

Olen erinevaid substraate katsetanud ja erilist vahet neil minu kogemuse põhjal ei ole. Mõni aasta on hea üks toode ja siis paari aasta pärast millegipärast enam ei sobi. Seega valin üldjuhul parima hinnaga müügil olevad tooted ja lisan vajadusel kas perliiti, savipulbrit, liiva või veel miskit muud.

SEGA ISE SUBSTRAAT

Kui on soov katsetada, siis võib substraadi kokku segada ka ise. Hea substraadi saab, kui peenrast toodud mullale juurde segada komposti, jämedat liiva või kruusa, mõnele taimele turvast ja perliiti. Eriti hea on lehekompost, mis ei ole rammus ja sobib väga hästi mulda asendama.

Väliskeskkonnast tooduga võivad kaasa tulla nii umbrohud kui ka mõned soovimatud mikroobid või putukad, seepärast olen toonud mulla ja jämeda liiva paar nädalat enne ümberistutust tuppa soojenema. Nii saab silma peal hoida ja võimalikud jamad eemaldada. Seemnete ettekasvatuseks kasutan ainult poest ostetud substraati.

Eraldi mainin mullastruktuuri parandajat perliiti, mis on rohkelt vett ja õhku siduv kuumtöödeldud vulkaaniline kivim. Parandab mulla õhulisust, suurendab mulla veemahutavust, väldib pinnase paakumist, leevendab üle- ja alakastmise kahjulikku mõju. Seda saab kasutada külvide katteks, kasvumulla parandamiseks, pistikute juurutamiseks ja lillesibulate talviseks säilituseks. Segan seda juurde pea igasse substraati – nii enda tehtusse kui poest ostetusse.

Mõnede segude soovitused, mis sain kunagi Tallinna Botaanikaaias praktikal olles (kahjuks ei mäleta, et kellelt):

Kaktused – pool aiamulda, pool jämedat liiva või kruusa;

Sõnajalad ja niiskust armastavad taimed – 2 osa aiamulda, 2 osa komposti, 1-2 osa liiva-kruusa, 2 osa turvast, võib lisada pikatoimelisi väetisi;

Palmid (tahavad raskemat tihedmat mulda) – turbale panna juurde savikamat mulda, et suurt taim püsti jääks, lisaks juurde liiva-kruusa, võib veidi komposti panna.