Ăra ĂŒldjuhul vĂ€eta! Ma vĂ€etan kergelt oma kuld-nĂ”elköisi, sest nemad kasvavad aasta lĂ€bi! Samuti vĂ€etan Ă”itsevaid taimi. Hetkel Ă€iteks Ă”itsevad tups-rohtliiliad.
Temperatuur toas ĂŒldjuhul langeb ja taimed ei saa endale pleedi peale tĂ”mmata. Oluline on proovida hoida taimi eemal tĂ”mbetuulest ja kĂŒttekehade lĂ€hedusest. Osadele taimedele (nĂ€iteks sukulendid ja kaktused ja sibullilled) madalam temperatuur meeldib, eriti kui on ka piisavalt valgust.
Ăhuniiskus langeb samuti ja lehtede tipud ning servad vĂ”ivad pruuniks minna. Kasuta Ă”huniisutajat, kui vĂ”imalik. Hea on ka taimi kokku grupeerida, sest nii hoiavad nad koos paremini Ă”huniiskust enda ĂŒmber kĂ”rgemal. Eriti vajavad kĂ”rgemat Ă”huniiskust sĂ”najalad. Ăhuniiskusest ja temperatuurist saab lugeda siit: https://www.facebook.com/photo?fbid=124136057210992&set=a.134286569529274 Ilmajaamu, millega Ă”huniiskust saab mÔÔta on nĂ€iteks siin: https://www.k-rauta.ee/…/kuttesusteemid…/ilmajaamad/a6t
Valgust pole. Kasuta vĂ”imalusel taimelampe vĂ”i LED-pirne (ĂŒllataval moel teevad need taimel olemise kergemaks). TĂ”sta taimed vĂ”imalikult akna/valguse lĂ€hedale (vaata, et klaasi vastu ei lĂ€he, sest siis vĂ”ib taim kĂŒlma saada!). Aga mĂ€rtsist alates vĂ”ivad aknal olevad taimed saada pĂ€ikesepĂ”letuse. Niiet, tĂ€helepanu!
Puhasta taimi niiske lapiga, et nad saaksid kehvas valguses paremini fotosĂŒteesida ja tunneksid end paremini. Lisaks vĂ€ldib see erinevate haiguste ja kahjurite vĂ”imalikku levikut. Tihti tuuakse just talvel haigused ja kahjurid kaasa poest uute taimedega.
Pese aknad puhtaks. Nii pÀÀseb valgus taas paremini sisse ning aken jĂ”uab veebruari-mĂ€rtsi-aprilli intensiivseteks pĂ€ikeselisteks pĂ€evadeks taas veidi mustaks minna, et pĂ€ikesepĂ”letust vĂ€ltida. MĂ€rtsis vĂ”iks vĂ€ga pĂ€ikeselistel pĂ€evadel kas taimed aknast eemale viia vĂ”i siis teha nii nagu Ă”petaja Jaan Mettik kunagi ĂŒtles – lilledele meeldib olla pĂ€ikselisel aknal toa pool pitskardinat.
Ăra taimi lĂ”ika-piira, kui just vĂ€ga vaja ei ole, sest taimedel ei ole kasvuperiood ja ka lĂ”ikekohtade armistumine/paranemine vĂ”tab kaua aega. Samuti on Ă”hk talvisel perioodil toas pigem seisev (sest tuulutamine ei ole taimede lĂ€heduses mĂ”istlik) ja nii vĂ”ivad lĂ”ikekohtadest taime siseneda erinevad probleemid/bakterid/seened/haigused.
Kui tuuletĂ”mme ja suured temperatuurikĂ”ikumised ei ole head, siis kerge Ă”huliikumine on taimedele just kasulik. Aitab ĂŒlekastetud taimedel niiskusest vabaneda ja ka haigused/kahjurid ei teki nii kergelt. Niiet kui Sul on ventilaator, siis vĂ”iks selle lĂŒhikeseks ajaks iga pĂ€ev tööle panna. Mul ei ole ja minu taimed peavad niisama hakkama saama.
Keera taimi ca veerandi jagu edasi iga paari nĂ€dala tagant, et taim saaks igast kĂŒljest valgust ja oleks ĂŒhtlasema kasvukujuga. Ăra seda tee Ă”itsevate taimededga ega keera liiga palju/tihti!Â
Ăra taimi ĂŒmber istuta, kui just ei ole vĂ€ga vaja. Oota, kuni on nĂ€ha esimene uus lehetipp ja on aru saada, et taimed on oma puhkeperioodi lĂ”petanud. Talvel istuta ĂŒmber taimed, mis on muidu vĂ€ljaminemisohus vĂ”i vĂ€ga kitsastes oludes. Taimede kiirabiteenus töötab kogu aasta vĂ€ltel!
Sai pĂ€ris pikk jutt  ja kindlasti jĂ€i midagi olulist veel kirjutamata. Niiet kui Sul on veel hĂ€id nippe, siis palun anna teada!Â