Kevad ei ole enam mägede taga ja aiafännidel on pidevalt vaja end korrale kutsuda, et mitte järgmist seemnete tellimust teha! No kas pole mitte tore aeg! Aga et Su seemnevaru liiga suureks ei kuhjuks, siis siin rida tegemisi, mida võid ette võtta. 😍🤩🤗
ILUAED
Kata igihaljad päikesepõletusele vastuvõtlikud taimed varjutuskangaga. NB! Mitte mingil juhul ära kasuta varjutamiseks katteloori, kilet ega peenravaipa, sest nende all küpseb igihaljas taim sõna otseses mõttes ära. Varju annab seegi, kui sätid taime lõunapoolse külje ette varjutuskangast sirmi või kuuseoksad. Ereda päikesega viska igihaljastele taimedele päikesepõletuse kaitseks õrnalt lund peale. Lumi sulab ja puu saab okaste või lehtede kaudu juua. Päikesepõletuse vastu aitab ka see, kui raputad ümber okaspuu või igihalja lehtpõõsa lumele kuiva turvast. Siis ei peegeldu päikesekiirgus lumelt tagasi ega võimendu.
Kontrolli roose – praeguse sooja ja märja talvega võivad nad pakasekatte all kannatada saada. Näiteks lähevad hallitama. Eemalda katted ja kõrvalda kõik kahjustunud osad. Lisaks jäta kuni külmade tulekuni tuulduma. Kui aga sajab peale paks lumi, siis torka lume sisse õhutusaugud.
Kui lund on vähe, hoia käepärast pakasekangast, katteloori, kuuseoksi, kuivi lehti ja turvast, vanu ajalehti, vaipu ja tekke, millega saaks käreda külma saabudes ruttu katta maasikaid, sibullilli ja õrnemaid püsikuid. Laota soojakatet ka külmakartlikumate puude-põõsaste juurtele.
Suvelilledest vajavad pikka ettekasvatusaega (viis-kuus kuud) begooniad, ilupaprikad, aednelgid, kard-hõbepael, tume purpurvanik, harilik heliotroop. Külva need veebruari lõpus või märtsi algul.
Kui pimeduses puhanud ratsuritähe õisikuvars on u 5 cm pikkune, tõsta taim valgesse kohta ja hakka teda kastma.
Vasakpoolsel pildil varjutuskangaga varjutatud pukspuu ja parempoolses pildil kuuseokstega varjutatud igihaljad rodod. Mõlemad on head lahendused.
Ülemisel pildil varjutuskangaga varjutatud pukspuu ja alumisel pildil kuuseokstega varjutatud igihaljad rodod. Mõlemad on head lahendused.
TARBEAED
Pehme talveilmaga võib juba lõigata viljapuid ja marjapõõsaid. Kõigepealt lõika luuviljalised (nt ploomid, kirsid), siis õuna- ja pirnipuud. Nende pungad hakkavad kõige esimestena paisuma. Marjapõõsaid lõika siis, kui põõsaalune on lumest paljas, siis saad teha lõiked maapinna lähedalt ja ei jää tüükaid, mis on hea haiguste-kahjurite pesitsemise paik.
Kui noorte viljapuude tüvele pandud plastist tüvespiraalid või muu kaitsev materjal on paigast nihkunud, säti need tagasi.
Kui talvine vihm ja lörtsisadu on tüvevalgendi maha pesnud, võõpa tüved plusskraadidega ilmaga uuesti üle. Hele võõp kaitseb puukoort päikesepõletuse eest ning häirib haiguste ja kahjurite elu.
Kui jänesed ja metskitsed on tüvesid kahjustanud, puhasta haavad ja kata haavamäärdega.
Varsti on hea teha esimesed külvid taimede ettekasvatamiseks. Varu selleks külvimulda, vermikuliiti, liiva, külvipotte ja -kassette ning noortaimede väetamiseks merevetikaekstrakti või Taimerammu. Tõhus abiline on minikasvuhoone (sobib igasugune läbipaistva kaanega karp, nt viinamarjade oma).
Veebruari keskel võid alustada tšillipaprikate ettekasvatamist. Tärganud taimedele anna kindlasti lisavalgust taimelambiga, muidu ilusaid istikuid ei tule. Kui lisavalgust ei saa anda, pane seeme mulda alles märtsi keskel.
Veebruari lõpus külva maguspaprika, porru, juurseller.
Kasvata pisirohet ehk vitamiinirikkaid rohelisi võrseid – hernest, redist, peeti, salatikressi, päevalille jt.
Kuhja kasvuhoone lavadesse paks lumekate.
