Kui muld on elus, siis on taimed tugevamad ja saak suurem ning kahjurid ja haigused teevad vähem tüli.
Mis teeb mullale head? Mis paneb ta elama?
Siin olulisimad põhimõtted:
Hoia mullapind kaetuna – nii ei uhu vihm ehk puhu tuul kasulikke aineid minema ja ka mulla temperatuur on ühtlasem. Paljas must muld võib küll silmale olla ilus vaadata (sest nii oleme teda harjunud kümneid aastaid nägema) aga Loodus tühja kohta ise ei hoia. Ikka katab ta mulla lehtede, taimede või mõne muu kraamiga. Tee ka Sina nii. Kui mullapind jääb paljaks, siis külva seemneid, kata multši või talveks lehtedega. Kõik looduslikud materjalid on head.
Minimeeri kaevamist – kui vähegi võimalik, siis ära kaeva. Muld on nagu korrusmaja, kus iga 5-10 cm kiht on end asustanud sobivate elanikega. Kui Sa nüüd tuled oma labida või hargiga ja tekitad mullas maavärina, siis puistad need elanikud kõik läbisegi laiali ja nei läheb tükk aega, et mullas tagasi õigesse kohta saada. Samuti lõhud ära nii mullavee kapillaarid, mida mööda vesi ja niiskus liiguvad. Nii ei pruugi pääseda niiskus ülalpoolt alla ega ka vajadusel altpoolt üles. Seega, kaeva minimaalselt. Parem pane kiht komposti külvidele peale või tee tokiga väikesed istutusaugud mulla sisse. Puude-põõsaste-püsilillede istutamisel tuleb muidugi kaevata piisava suurusega auk aga seemnete külvamisel ja noortaimede istutamisel seda vaja teha ei ole.
Lisa komposti/vermikomposti sügisel ja/või kevadel. Kompost on väetis. Seda võiks lisada nii kevadel esimese külvi kui ka suve teisel poolel kolmanda külvi eel õhulese 3-5 cm paksuse kihina. Sisse segada ei ole vaja, sest segamise töö tevad ära mulla olevad elanikud. Kui tahad kompostimise kohta rohkem teada, siis kliki siia.
Kasuta mullaelustikku toetavaid väetiseid ja taimekaitsevahendeid. Selleks on poest saada olevad orgaanilised väetised ja taimekaitsevahendid, vermikompost, sõnnik, mereadru ja taimeleotised. Mineraalseid väetised võid ka kasutada, sest need mõjuvad kiirelt ja sisaldavad tihti palju erinevaid mineraalaineid ning on odavamad aga ainult neid kasutades muutub muld varsti vaeseks, sest mullaelustikku need väetised ei toeta.
Kui redisele, salatile ja tillile võib kompostist olla piisav, et anda head saaki, siis vilju kasvatavad taimed (tomat, kurk, baklažaan jt) jäävad väetamisega nõrgaks ja annavad vähe saaki. Millega ja millal väetada, loe siit.
Väetamise üldpõhimõtted on järgnevad:
Väeta niisket mulda – väldi kuivale mullale väetamist (taimede juured võivad „põleda“)või kasuta vedelväetiseid
Õige kogus: vähem on parem – üleväetamine kahjustab taime ja saaki. Seega loe hoolikalt väetisepakil kirjas olevat juhist, sest igal väetisel võib see olla erinev.
Üleväetamine nõrgestab taime. Väga lihtne on taimi lämmastikuga üle väetada. Lämmastikuga üleväetatud taime koed on nõrgad ja mahlased, taim ei taha hästi püsti seista. Sellised taimed meeldivad taimemahlast toituvatele putukatele ja ka haigusetekitajatel on võimalik kergesti tungida taime lehekudede vahele.
Liigne väetamine muudab ka taimede juured laisaks. Üleväetatud taimel pole piisavat toitu otsivaid narmasjuuri. Kui üleväetamisele lisandub vaid kerge ja pinnapealne kastmine, reageerib taim põuale kergesti, lastes oma lehed alandlikult lonti. Sel puhul on taimehaigustel, näiteks jahukastel, soodne võimalus tungida läbi taime kudede.
Vaata taime märke: kollakad lehed = lämmastikupuudus, lilla toon = fosforipuudus, servad kuivavad = kaaliumipuudus. Täpsemalt juba ülalmainitud lingi alt.
Orgaaniline või mineraalne: kompost ja sõnnik loovad pikaajalise viljakuse, mineraalsed väetised annavad kiire efekti. Mina kasutan peamiselt orgaanilisi väetiseid aga vajadusel olen valmis kasutama ka mineraalset väetist.
Millal väetada?
Kevadel, kui maapind on sulanud, on aeg alustada taimede kevadist väetamist – aprill-mai.
Piisavalt varakult laotatud väetis on taimedele kättesaadav kohe, kui nad hakkavad kasvama. Enamiku aiataimede kasv on kõige jõudsam kevadel ja suve alguses.
Köögiviljad ning kasvuhoonetaimed vajavad suve jooksul täiendavat väetamist, et kasvujõud ei kaoks.
Suvel meeldib taimedele kastmine väetiseveega, sel moel saavad nad toitained kõige kiiremini kätte
Saaki andvate taimede, näiteks marjapõõsaste ja maasikate sügisväetisega väetamine peaks toimuma kohe peale saagi koristamist. Siis jõuavad taimed veel toitained omastada.
Talvel võib aeda ja muru ka lubjata. Siis jõuab lubiaine mullaga reageerida ja kevade tulekul taimede kasvu alguseks on pinnas hästi ette valmistatud.
Eriti meeldib lupjamine luuviljalistele – kirssidele, poomidele, murelitele, aprikoosidele jne. Seda võib visata puude ümber nii talvel lumega (kui ahju küttes tuhka välja viid) kui ka suvel.
