Kui muld on elus, siis on taimed tugevamad ja saak suurem ning kahjurid ja haigused teevad vähem tüli.
Mis teeb mullale head? Mis paneb ta elama?
Siin olulisimad põhimõtted:
Hoia mullapind kaetuna – nii ei uhu vihm ehk puhu tuul kasulikke aineid minema ja ka mulla temperatuur on ühtlasem. Paljas must muld võib küll silmale olla ilus vaadata (sest nii oleme teda harjunud kümneid aastaid nägema) aga Loodus tühja kohta ise ei hoia. Ikka katab ta mulla lehtede, taimede või mõne muu kraamiga. Tee ka Sina nii. Kui mullapind jääb paljaks, siis külva seemneid, kata multši või talveks lehtedega. Kõik looduslikud materjalid on head.
Minimeeri kaevamist – kui vähegi võimalik, siis ära kaeva. Muld on nagu korrusmaja, kus iga 5-10 cm kiht on end asustanud sobivate elanikega. Kui Sa nüüd tuled oma labida või hargiga ja tekitad mullas maavärina, siis puistad need elanikud kõik läbisegi laiali ja nei läheb tükk aega, et mullas tagasi õigesse kohta saada. Samuti lõhud ära nii mullavee kapillaarid, mida mööda vesi ja niiskus liiguvad. Nii ei pruugi pääseda niiskus ülalpoolt alla ega ka vajadusel altpoolt üles. Seega, kaeva minimaalselt. Parem pane kiht komposti külvidele peale või tee tokiga väikesed istutusaugud mulla sisse.
Lisa komposti/vermikomposti sügisel ja/või kevadel. Kompost on väetis. Seda võiks lisada nii kevadel esimese külvi kui ka suve teisel poolel kolmanda külvi eel õhulese 3-5 cm paksuse kihina. Sisse segada ei ole vaja, sest segamise töö tevad ära mulla olevad elanikud. Kui tahad kompostimise kohta rohkem teada, siis kliki siia.
Kasuta mullaelustikku toetavaid väetiseid ja taimekaitsevahendeid. Selleks on poest saada olevad orgaanilised väetised ja taimekaitsevahendid, vermikompost, sõnnik, mereadru ja taimeleotised. Mineraalseid väetised võid ka kasutada, sest need mõjuvad kiirelt ja sisaldavad tihti palju erinevaid mineraalaineid ning on odavamad aga ainult neid kasutades muutub muld varsti vaeseks, sest mullaelustikku need väetised ei toeta.
